Kohvi kasvatamine ja liigid

Kohvi liigid

Kohviliike on üle 60, kuid ainult kaks neist on kaubandusliku tähtsusega:

  • Coffea Arabica ehk araabika

  • Coffea Canephora ehk robusta

Araabika pärineb Etioopiast ja praegu kasvatatakse seda kogu maailmas. Robusta avastati Kongos ja levis sealt üle Aafrika troopikavööndi, ka Indoneesiasse, Vietnami ja kaugemalegi.

Araabika moodustab umbes 65% ja robusta 35% kogu maailma kohvitoodangust. Araabika maitse on mahedam ja sel on rohkem maitsenüansse kui robustal. Robusta tugev maitse sobib kõige paremini tumeda röstiga kohvisegudesse nagu espresso või Prantsuse stiilis kohvid. Robusta teeb espresso maitse täidlasemaks ja tekitab paksema vahu ehk crema.

Kohvikasvatuspiirkonnad

Kohvitaim kasvab ekvatoriaalses troopikas. Maailmas on viis peamist kohvikasvatuspiirkonda:

  • Lõuna-Ameerika

  • Kesk-Ameerika

  • Aafrika

  • Aasia

  • Okeaania

Kohvitaim vajab kasvamiseks palju vihma, umbes 1500-2000 mm aastas. Temperatuur võib kohvi kasvupiirkondades olla erinev: araabikale sobib 15-24˚C, robusta vajab 24-30˚C sooja. Kohvitaim on väga külmakartlik.

Kohvitaim kasvab merepinnast kõrgel - araabika optimaalne kasvuala on 1000-2000 meetri kõrgusel merepinnast ja robusta kasvab umbes 100-700 meetri kõrgusel. Mida kõrgemal kohv kasvab, seda aromaatsemad on küpsed kohvioad. Kohvi maitseomadusi mõjutavad oluliselt ka pinnas ja kasvukeskkond. Kohvi toodetakse umbes 60 riigis. Suurimad kohvitootjamaad on: Brasiilia, Colombia, Vietnam, Indoneesia ja India. Nendes riikides kasvatatakse kohvi peamiselt ekspordiks. Näiteks Brasiilia ekspordib umbes 23 000 000 kotti kohvi aastas, kohvikott kaalub 60 kg.

coffee cups

Kohvitaim

Kohvitaim kuulub madaraliste (Rubiaceae) sugukonda. Kohvitaim võib kasvada kuni 10 meetri kõrguseks, mistõttu seda nimetatakse ka kohvipuuks. Kohvitaime õied on valged ja lõhn meenutab jasmiini- või apelsinilõhna. Kohvimari on kirsisuurune ja värvub küpsedes tavaliselt tumepunaseks või kollaseks. Marjad on korjamiseks küpsed umbes üheksa kuud pärast õitsemist. Marjad ei valmi ühel ajal, mistõttu peab samalt taimelt saaki koristama mitu korda. Igas kohvimarjas on kaks seemet ehk kohviuba.

coffee cherry

Saagi korjamine

Kohvisaak korjatakse sõltuvalt tootjamaast ja piirkonnast käsitsi või masinaga. Käsitisi korjamine on tavaline näiteks Colombias, Kesk-Ameerikas ja Aafrikas, kus istandused paiknevad tavaliselt järskudel mäenõlvadel ja marjad valmivad ebaühtlaselt. Mehaaniline kohvikoristamine on võimalik näiteks Brasiilias, kus istandused asuvad tasandikel ja saak valmib samaaegselt. Siiski korjatakse ka Brasiilias suurem osa saagist käsitsi.